Laenude aastakasv oli kolmanda kvartali lõpus 7,1%. Mittefinantsettevõtete laenumaht vähenes aastaga 1% ning langes kolmandat kvartalit järjest. Eraisikute laenukasv tõusis 6,7%-ni ning selle põhjustas eluasemelaenude kasvu kiirenemine.
Hoiuste aastakasv tõusis kolmanda kvartali lõpus 12,4%-ni. Kuna hoiuste kasv oli laenukasvust kiirem, siis langes ka laenu-hoiuse suhtarvu 103%-ni.
Põhinäitajad |
II kvartal 2019 | Muutus | III kvartal 2019 |
|---|---|---|---|
| Laenujäägi aastakasv | 7,2% | ↓ | 7,1% |
| Hoiuste jäägi aastakasv | 5,8% | ↑ | 12% |
| Laenude ja hoiuste suhtarv | 107% | ↓ | 103% |
| Pikaajaliste viivislaenude osakaal laenuportfellis | 0,85% | ↓ | 0,84% |
| Likviidsuskattekordaja | 143% | ↑ | 150% |
| Kasum | 120 mln € | ↓ | 78 mln € |
| Kulude ja tulude suhe | 48% | ↑ | 50% |
| Omakapitali tootlikkus | 10,5% | ↓ | 9,8% |
| Varade tootlikkus | 1,39% | ↓ | 1,18% |
| Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv | 26,5% | ↓ | 25,4% |
Üle 90 päeva viiviste osakaal kvartaliga sisuliselt ei muutunud ning oli kolmanda kvartali lõpuks 0,84%. Üle kahe aasta on allahindlusi olnud rohkem kui pikaajaliselt viivises olnud laene ning see trend on jätkuvalt tõusev.
Pankade likviidsus püsib tugev. Kõik pangad täidavad likviidsuskatte nõuet (LCR) varuga. Keskmine LCR näitaja oli kolmanda kvartali lõpus 1,5 korda miinimumtasemest suurem. Kapitali adekvaatsuse näitajad langesid kolmandas kvartalis konsolideeritud tasemel ühe protsendipunkti võrra ning CET1 suhtarv oli 25,4%. Kapitaliseerituse languse põhjuseks on Luminori omavahendite vähendamine enne Blackstone tehingut.
Pangandussektor teenis kolmandas kvartalis kasumit soolo arvestuses 78 miljonit eurot. Kasum vähenes kvartaliga üle 40 miljoni euro. Pankade aastane jooksev omakapitali tootlikkus oli kolmanda kvartali lõpus 9,8% ning langes kvartaliga 0,7 pp võrra. Pankade varade tootlikkus oli kolmandas kvartalis 1,18% ning samuti langes.
Eesti pankade kasumlikkus läheneb Euroopa Liidu keskmisele
Viimastel aastatel on liikunud Eestis tegutsevate pankade omakapitali tootlikkus lähemale Euroopa Liidu keskmisele. Suurem osa Eesti ja euroliidu panganduse keskmise tootlikkuse erinevuse vähenemisest on selgitatav sellega, et Eesti panganduse kasumlikkus viimastel aastatel langes. Teiseks Eesti põhjuseks on tulumaksukulude suurenemine. Kui 2016. aastal maksid pangad tulumaksu 6% tulumaksueelsest kasumist, siis 2018. aastal moodustas makstud tulumaks juba 20% tulumaksueelsest kasumist.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Eesti pangandussektori tervis on tugev - pangad on hästi kapitaliseeritud ja pankade laenukvaliteet on hea. Eestis tegutsevate pankade kasumlikkus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel.
- Olukorras, kus Eesti majanduskasv võib aeglustuda, võib ka klientide maksevõime nõrgeneda ja pankade krediidikahjud suureneda.
- Luminori piiriülese ühinemise tulemusena on Läti ja Leedu majanduskeskkonnas olevad riskid muutunud ka Eesti jaoks olulisteks.
- Väikepankade laenukasv püsib kiire.
- Nii süsteemselt oluliselt pangad kui ka väikepangad on emiteerinud väärtpabereid, mida avalikult noteeritakse. Avalik noteerimine avardab ühelt poolt kapitali ja finantseerimise kaasamise võimalusi, kuid samas teeb see panku ka haavatumaks muutustele väliskeskkonnas, investorite hoiakutes ja meeleoludes.
- Rootsi keskpanga hinnangul ei ole Rootsi finantsstabiilsuse struktuursed riskid vähenenud. Rootsi majapidamiste võlakoormus püsib väga kõrge ja turg on kontsentreeritud üksikute pankade kätte. Avalikuks saanud rahapesuintsidendid võivad negatiivselt mõjutada emapankade finantseerimisvõimalusi. Riskide realiseerumine Rootsis panganduses võib negatiivselt mõjuda tütarettevõtjate likviidsusele.