Eesti turul tegutses 2018. aasta teise kvartali seisuga 7 kahjukindlustusseltsi ja 6 välisriigi kindlustusandja filiaali.
Põhinäitajad |
II kvartal 2018 | Muutus | III kvartal 2018 |
|---|---|---|---|
| Kindlustusmaksete maht | 139 mln € | ↓ | 138 mln € |
| Esinenud kahjunõuete maht | 77 mln € | ↑ | 87 mln € |
| Kindlustusseltside varade maht | 784 mln € | ↑ | 818 mln € |
| Neto kombineeritud suhe | 88% | ↓ | 86,8% |
| Kasum | 14,8 mln € | ↑ | 16,4 mln € |
| Solventsuskapitalinõude kaetus | 203% | ↓ | 202% |
Eesti kahjukindlustusseltsid koos oma filiaalidega kogusid 2018. aasta esimese üheksa kuuga kindlustusmakseid 427 miljoni euro ulatuses. Aastataguse ajaga võrreldes oli kasv 17,6%. Eesti kahjukindlustusseltside kogutud kindlustusmaksetest laekus ligi pool Lätist ja Leedust.
Eesti kahjukindlustusturu maht koos siin tegutsevate välisfiliaalidega oli 2018. aasta esimese üheksa kuu seisuga 290 miljonit eurot ning aastavõrdluses oli kasv 16,5%. Kindlustusmahtude võrdlust eelmise aastaga raskendab asjaolu, et osa kindlustusseltse muutsid 2018. aastal kindlustusmaksete arvepidamise metoodikat.
Suurim kindlustusliik oli üheksa kuu kokkuvõttes liikluskindlustus (30%), järgnesid kaskokindlustus (28%) ja varakindlustus (24%).
Kindlustusseltside tehniline kasumlikkus paranes. Kahjukindlustusseltside kombineeritud suhe ehk kahjusuhe koos kulusuhtega vähenes esimese üheksa kuuga märkimisväärselt, 88,3%ni. Kui kahjusuhe on püsinud viimasel kahel aastal samal tasemel, 59% juures, siis kulusuhe langes esimest korda alla 30%. Kindlustusliigiti toimus kombineeritud suhtes suur hüpe, 12%line paranemine, liikluskindlustuses. Mõõdukas paranemine toimus ka kaskokindlustuses. Seevastu on tulemused mõnevõrra halvenenud teistes suuremates kindlustusliikides, nagu varakindlustus ja vastutuskindlustus.
Kahjukindlustusseltsid teenisid aasta esimese üheksa kuuga 40 miljonit eurot kasumit, ligi 7,6 miljonit eurot enam kui aasta varem samal perioodil. Kolmanda kvartali kasum moodustas sellest 16,4 miljonit eurot. Ainult üks kindlustusselts teenis 9 kuu seisuga väikest kahjumit.
Kahjukindlustussektori kapitaliseeritus oli hea. Kindlustusseltside solventsuskapitalinõude kaetus sobivate omavahenditega jäi praktiliselt samale tasemele teise kvartaliga, langedes 203%lt 202%ni. Nõuet täitsid kõik kahjukindlustusseltsid.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Kahjukindlustussektor on hästi kapitaliseeritud. Solventsus- ja miinimumkapitalinõuet täitsid kõik kindlustusandjad.
- Kahjukindlustussektor on muutunud efektiivsemaks. Kui 2017. aasta esimese üheksa kuu seisuga oli kulusuhe (koos kahjukäsitluskuludega) 30,9%, siis 2018. aasta esimese üheksa kuuga langes kulusuhe 29,3%ni. Kahjusuhe samade perioodide võrdluses praktiliselt ei muutunud.
- Kahjukindlustusseltside investeerimisstrateegia on valdavalt konservatiivne. Investeeringud on suures osas kõrge reitinguga, mistõttu on tootlus olnud madal või hoopis negatiivne.
- Kahjukindlustussektori kasum tuli praktiliselt vaid kindlustustegevusest. Kuna kindlustusmaksete maht kasvas, paranes ka sektori kasumlikkus.