Juhatuse esimehe pöördumine
Eesti inimeste jaoks oli kõige olulisemaks finantsvaldkonna teemaks aastal 2010 ettevalmistus üleminekuks Euroopa Liidu ühisrahale ja euro kasutuselevõtt 1. jaanuarist 2011. Eesti sai eurotsooni seitsmeteistkümnendaks liikmeks ja Eesti finantssektor ühe olulise kvaliteedimärgi juurde. Siinjuures tahan tänada oma kolleege nii Rahandusministeeriumis kui ka Eesti Pangas väga hea töö eest. Finantsinspektsiooni roll euro kasutusevõtus oli seotud ennekõike oma igapäevase tööga, tagamaks finantssektori stabiilsust läbi tõhusa järelevalve.
2010. aasta oli Euroopa finantsjärelevalvete jaoks mõnes mõttes ajalooline. Euroopa liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja Euroo - pa Parlamendi poolt lepiti kokku regulatsioonide pakett, mille alusel alates 2011. aastast teostavad Euroopa Liidu krediidiasutuste, kindlustusandjate ning väärtpaberituru üle järelevalvet kolm ühtset finantsjärelevalve asutust: Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (European Banking Authority) Londonis, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (European Insurance and Occupational Pensions Authority) Frankfurdis ja Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve Asutus (European Securities and Markets Authority) asukohaga Pariisis. Finantsinspektsioon peab oluliseks koostöö tõhustamist Euroopa tasandil. Täpse, selge ja ühetaolise regulatsiooni toimimine Euroopa siseturul aitab tagada ka Eesti hoiustajate, investorite ja kindlustuslepingute omanike õiguste parema kaitse. Tõhus siseturg Euroo - pa tasandil peab vähendama piiriülest regulatiivset arbitraaži ja seeläbi kaitsma ka Eesti turul tegutsevate finantsasutuste huve. Oma huvide kaitsel teeme tihedat koostööd nii Põhjamaade kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa kolleegidega.
Finantsinspektsiooni tähelepanu keskmes on aastaid olnud pensionifondidega seonduv temaatika. Aastaid juhtisime tähelepanu regulatsioonide mõningatele kitsaskohtadele: tasumääradele, fondide vahetamise sagedusele, riskide juhtimise praktikale jms. Väga hea meel on tõdeda, et lõpuks on enamik neist teemadest regulatsioonide täpsustamise näol lahenduse leidnud. Samas oleme ka ise tõsiselt peeglisse vaadanud ja oluliselt karmistanud pensionifondide järelevalvet. Oleme sisse viinud riskipõhise järelevalve mudeli, mis toob endaga kaasa oluliselt tihedama suhtluse ja kontrolli pensionifondide valitsejate tegevuse üle.
Kuigi Eesti majanduse jaoks oli 2010. aasta kriisist väljumise aastaks, ei tähendanud see, et kapitalijärelevalvelistele küsimustele tuli varasemast vähem tähelepanu pöörata. Meie kõrgendatud tähelepanu oli suunatud nii krediidiasutuste laenuportfellide kvaliteedi analüüsile kui ka kapitalipuhvrite piisavuse hindamisele. Seoses üleminekuga eurole oleme pööramas oluliselt suuremat tähelepanu likviidsusriskide juhtimisele krediidiasutustes. Regulaarselt viime läbi stressiteste, hindamaks krediidiasutuste võimekust vastu seista uutele kriisidele. Püüame oma tegevu se - ga igati ennetada võimalike probleemide teket ja nende võimalikku mõju finantsteenuste tarbijate kindlustundele.
Igal medalil on kaks külge. Kontrollisime 2010. aastal põhjalikult krediidiasutuste tegevust makseraskustesse sattunud klientide kohtlemisel. Kontrollide ühe tulemusena kehtestas Finantsinspektsioon juhendi „Vastutustundliku laenamise nõuded“, mis muuhulgas täpsustab krediidiasutuse kohustusi laenuvõtjale lepingueelse teabe ja laenudega seotud riskide kohta hoiatuste andmisel ning kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamisel. Teravdatud tähelepanu all oli ka krediidiasutuste tegevus oma huvide konfliktide juhtimisel pankrotistunud ettevõtjate varade realiseerimisel või haldamisel.
Väärtpaberiturgudel jätkasime väga jäika poliitikat võimalike turukuritarvituste vastu võitlemisel. Kontrollisime põhjalikult turuosaliste sisemise töökorralduse piisavust investeerimisteenuste osutamisel. Samuti jälgime tähelepanelikult väärtpaberiturul toimuvat võimalike rikkumiste tuvastamiseks. Nii esitasime eelmisel aastal Põhja Ringkonnaprokuratuurile neli teadet võimalike rikkumiste kohta.
Kindlustussektoris on jätkuvalt üheks kõige prioriteetsemaks teemaks koostöös turuosalistega valmistumine uue kapitali - regulatsiooni Solventsus II rakendamiseks, mis on pikaajaline ja väga ressursimahukas projekt.
Hea meel on tõdeda, et Finantsinspektsiooni poolt aastaid tagasi algatatud „minuraha“ projekt on leidnud palju kaasamõtlejaid ja -tegijaid turuosaliste seas ja me oleme kindlalt liikumas rahvusliku finantskirjaoskuse strateegia loomise suunas, mille ettevalmistamisse oleme andmas arvestatavat panust.
Tahan siinkohal tänada ka oma kolleege töörõõmu, tugeva kollektiivi ja kõrge professionaalsuse eest. Nii on alati lihtne edasi minna.