2018. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli krediidiandja tegevusluba 52 ettevõttel ning krediidivahendaja tegevusluba kaheksal ettevõttel. Lisaks neile tegutses erandi alusel tosin krediidiasutustega seotud ettevõtet.
Tegevusluba omavate ja erandi alusel tegutsevate krediidiandjate laenuportfelli jääk kasvas esimeses kvartalis 4,5% ehk 39 miljonit eurot, ulatudes kvartali lõpus 907 miljoni euroni. Suurima osa ehk 80% sellest olid väljastanud krediidiasutustega seotud ettevõtted kogumahus 725 miljonit eurot. Nende hulgas on suurima turuosaga Swedbank Liising AS (25%), Nordea Finance Estonia AS (21%) ja AS SEB Liising (20%). Ülejäänud ehk 20% turust katavad krediidiandjad, kes ei ole krediidiasutustega seotud. Nende seas on suurima turuosaga IPF Digital Estonia OÜ (3%), Koduliising AS (3%) ja Creditstar Estonia AS (2%).
Põhinäitajad |
IV kvartal 2017 | Muutus | I kvartal 2018 |
|---|---|---|---|
| Laenuportfelli jääk | 867 mln € | ↑ | 907 mln € |
| Lepungute arv | 497 181 | ↑ | 501 086 |
| Puhas intressitulu | 32,1 mln € | ↑ | 28,8 mln € |
Krediidiasutustega seotud krediidiandjate laenuportfell koosnes peamiselt sõidukiliisingust, mis moodustas 83% kogu portfellist ehk 602 miljonit eurot. Muude krediidiandjate laenuportfellis on levinumad tooted tagatiseta väikelaen ja vara ost järelmaksuga, mis moodustasid kokku 81% laenuportfellist ehk 147 miljonit eurot.
Laenuportfelli kvaliteet krediidiasutustega seotud krediidiandjatel ja tegevusloa alusel tegutsevatel muudel krediidiandjatel on väga erinev. Krediidi-asutustega mitteseotud krediidiandjate laenuportfellide kvaliteet jääb alla erandi alusel tegutsevate krediidiandjate tarbijakrediidi portfellidele peaaegu kõigis laenuliikides. Kõige madalama kvaliteediga on muu rahaline krediit (sisuliselt tagatiseta väikelaen), mh krediidiasutustega seotud krediidiandjate puhul oli üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal 4% ja muude krediidi-andjate oma 12,7%.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Krediidiandjate laenuportfellide kvaliteet erineb oluliselt ning sõltub tarbimiskrediidi liigist. Tagatiseta ja sihtotstarbeta tarbimislaen (nn kiirlaen) on tunduvalt halvema kvaliteediga kui vastavad näitajad teistes tarbimislaenude segmentides (hüpoteeklaen, liising, järelmaks jne).
- Olulisim risk krediidiandjate sektoris on ettevõtjate suutlikkus täita vastutustundliku laenamise nõudeid. Kuivõrd vastutus vastutustundliku laenamise nõuete kohase täitmise eest lasub krediidiandja juhtidel, on üheks riskiks krediidiandja kui organisatsiooni struktuurilisel ülesehitus. Teine suurem riskikoht on krediidiandja soov ja võimekus täita vastutustundliku laenamise nõudeid ning kontrollida tarbija esitatud teavet.