2017. aasta esimesel poolel olid arengusuunad Eesti finantsteenuste turul sarnased varasemaga: enamike finantsteenuste maht kasvas ning tarbimise finantseerimiseks võetud teenuste maht suurenes jõudsalt.
Hoiuste koondjääk kasvas 2017. aasta esimesel poolel 1,5% ehk 248 miljonit eurot. Kasv toetus nõudmiseni ja üleööhoiustele (lisandus 390 miljonit eurot), peamiselt endiselt madalate intressimäärade tõttu. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes samal ajal 133 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli 2017. aasta juuni lõpu seisuga paigutatud kokku 16,6 miljardit eurot.
Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas esimesel poolaastal 2,4% ehk 425 miljonit eurot. Juuni lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 18,2 miljardit eurot. Krediidiandjate koondjääk kasvas samal ajal 7,1% ehk 53 miljonit eurot, ulatudes 0,8 miljardi euroni.
Investeerimisteenuste mahud on kasvanud, eriti fondisektoris. Lisaks pensionifondide mahu kasvule (8%) suurenes esimesel poolaastal avalike kinnisvarafondide varade maht (17%). Samuti suurenesid investeeringud välisfondidesse, poolaastaga 6%. Individuaalportfellide koondmaht kasvas 20%, samas kui muud investeeringud finantsinstrumentidesse kahanesid 7%.
Kokkuvõttes kasvas 2017. aasta esimesel poolel säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse, sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused, paigutatud varade maht 2%, juuni lõpuks 10,2 miljardi euroni (2016. aasta lõpus oli 9,9 miljardit eurot2). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poolaastaga 3%, juuni lõpuks 13,3 miljardi euroni.
Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 7% ja moodustas 43 miljonit eurot. Laekunud kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses kasvas aga 11% ja moodustas 165 miljonit eurot.
Alates 2016. aastast on Finantsinspektsioonile kättesaadav ka krediidiandjate aruandlus, seega on nende väljastatud laenude andmed lisatud ka käesolevasse ülevaatesse.
2017. aasta esimesel poolel olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli juuni lõpu seisuga 10,8 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 8,6 miljardit eurot. Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli juuni lõpu seisuga 8197 eurot ja laenude jääk 6550 eurot. Eesti residendist eraisiku keskmised neto finantsvarad (eurodes).
Märkimisväärne on ka fakt, et finantsvarad kasvasid finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 6% ja koondlaenud 3%. Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad ulatusid
seega juuni lõpus 2,2 miljardi euroni, kasvades poole aastaga umbes 0,4 miljardit eurot.