03.06.2021
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler esitles tänasel Riigikogu istungil inspektsiooni 2020. aasta aruannet ning tegi ülevaate Eesti finantssektori arengutest eelmisel aastal ja lähitulevikus. Kui mullu oli Finantsinspektsiooni fookuses koroonakriisi leevendamine majandusele finantssektori stabiilsuse hoidmisega, siis tulevikus tegeletakse aina enam digitaliseerituse ja sellega seotud riskidega ning roheteemadega.
Pessimistlikumad stsenaariumid koroonaviiruse mõjust finantssektorile eelmisel aastal Kessleri sõnul ei realiseerunud. Finantsinspektsioon keskendus koroonakriisis kahele riskile. Esiteks jälgiti, et finantsvahendajad oleksid võimelised inimestele olulisi finantsteenuseid osutama. Teiseks oli oht, et inimesed ja ärid ei suuda enam laenukohustusi täita ja tekivad suured krediidikahjud.
Koroonakriisi süvenedes piirasid Finantsinspektsioon ja teised vastavad asutused pankade ning teatud teiste finantsvahendajate kasumi jaotamist nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus, et säiliks piisav võime kanda krediidikahjusid ning teisi riske. Lisaks kehtestas Finantsinspektsioon ühetaolise ja läbipaistva maksepuhkuste raamistiku krediidikahjude ajatamiseks, mida meie pangad koroonakriisis ka rakendasid võimaldades laenuvõtjatele nii vajalikke maksepuhkuseid. Riskide juhtimisega koroonakriisis sai Eesti finantssektor Kessleri sõnul hästi hakkama.
Tulevikus keskendub Finantsinspektsioon Kessleri sõnul aina enam finantssektori digiteemadele, sealhulgas võimekusele tegeleda küberriskide ja talitluspidevusega. Järk-järgult jõustuvad reeglid ergutavad finantssektorit enam tulipunkti tõstma rohemajandust. Järelevalvajad peavad tema sõnul olema valmis selliste normide rakendamiseks. Samuti toonitas Kessler vajadust korrastada menetlusnorme ja rõhutas valmisolekut rajada inspektsiooni juurde finantsombudsmani institutsioon, kes lahendaks kohtuväliselt siduvalt finantsvahendajate ja nende klientide erimeelsusi.
Kilvar Kessleri kõne Riigikogus