14.07.2016
Tänavu 30. juunil kogus Ühtne Kriisilahendusnõukogu ühtsesse kriisilahendusfondi osamaksetena 6,4 miljardit eurot, milles oli Eesti osalus 0,08%. 6. juulil teatas Ühtne Kriisilahendusnõukogu, et on kogunud riikide kriisilahendusasutuste kaudu osamaksetena kokku peaaegu 4000 pangalt ja investeerimisühingult üle 10 miljardi euro.
Pärast lepingu sõlmimist, mis käsitleb osamaksete fondi ülekandmist ja ühiskasutusse võtmist, kanti 2016. aasta jaanuari lõpus ühtsesse kriisilahendusfondi 4,3 miljardi euro ulatuses 2015. aastal kogutud ex ante osamakseid.
Ühtne kriisilahendusfond ehitatakse üles kaheksa-aastase üleminekuperioodi jooksul aastatel 2016–2023. Üleminekuperioodi lõpuks kogutakse summa, mis moodustab vähemalt 1% ühtse kriisilahenduskorra liikmesriikide tagatud hoiuste mahust. Üleminekuperioodi ajal jaotatakse osamaksed iga osaleva liikmesriigiga seotud alafondidesse. Neid alafonde võetakse kasutusse järk-järgult ning üleminekuperioodi lõpuks alafondid kaovad. Pangad peavad tegema ühtsesse kriisilahendusfondi aastaseid ex ante osamakseid. Need osamaksed arvutatakse üldjuhul finantsinstitutsiooni kohustuste põhjal, millest on maha arvatud omavahendid ja tagatud hoiused ning mis on kohandatud riskiga. Ex ante osamaksete arvutamisel kasutab Ühtne Kriisilahendusnõukogu metodoloogiat, mis on toodud delegeeritud määruses (EL) 2015/63 ja nõukogu rakendusmääruses (EL) 2015/81.
Ühtse Kriisilahendusnõukogu pikem pressiteade on leitav nende veebilehel.
Ühtse kriisilahendusfondi kohta, mille pädevaks asutuseks Eestis on Tagatisfond, saab lugeda täpsemalt Ühtse Kriisilahendusnõukogu veebilehelt.
Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohta, mille liikmeks Eestis on Finantsinspektsioon, saab lugeda täpsemalt Finantsinspektsiooni veebilehelt.