04.05.2017
Finantsinspektsioon avaldas enda 2016. aasta raamatu. Finantsjärelevalve juhi Kilvar Kessleri sõnul oli möödunud aasta Finantsinspektsiooni jaoks väga töine. Rakendasime ellu värske strateegia ning sõlmisime kokku vanu lahtisi otsi.
Finantsinspektsiooni kindlad ja selged otsused koos avatud arutelu ja koostöövalmidusega on andnud häid tulemusi. Ohuallikaks olnud patiseis Eesti Krediidipangas lahenes finantsjärelevalve aktiivsel seirel ärilisel teel: Vene krediidiasutus väljus omanikeringist ja kontrolli pangas omandas Eesti ärikonglomeraat Coop. Krediidipanga vana juhtkond on asendatud uuega ja töötatakse uue strateegiaga.
Suurpangad Nordea ja DNB teatasid oma Balti äride ühendamise kavast, peakorteriga Tallinnas. Eesti valimist põhjendati siinse hea õiguskeskkonna ja järelevalveautuse tegevusega.
Möödunud aastal pööras Finantsinspektsioon suurt tähelepanu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele finantssektoris. Töötasime selle nimel, et vähendada ohte, mis kaasnevad kõrge riskiga mitteresidentidest klientidega meie finantsvahendajates. Mitteresidentide hoiused moodustasid 2016. aasta lõpus seisuga kõikidest hoiustest 13 protsenti, 2014. aastal oli see ligi 20 protsenti. Töö selles valdkonnas kindlasti jätkub.
2016. aasta tähendas Finantsinspektsiooni jaoks suurt tööd krediidiandjate ja -vahendajate seaduse rakendamisel. Menetlesime aasta jooksul üle poolesaja tegevusloa taotluse, tehes suuri pingutusi, et turule sisenevate krediidiandjate protseduurid laenuvõtjate maksevõime hindamisel oleks kvaliteetsemad ning et ettevõtete omanikud ja juhid vastaksid seaduse nõuetele. Tänaseks on meil turul 55 uut krediidiandjat ja -vahendajat, lisaks pankadega seotud 12 krediidiandjat. Nende kogulaenuportfell tarbimislaenude vaates on 741 miljonit eurot, millest moodustab 166 miljonit eurot pankadega mitteseotud krediidiandjate portfell. Tarbimiskrediiditurg liigub samm-sammult parema korrastatuse suunas.
Haakuva teemana oleme täheldanud, et riskid on suurenenud ühisrahastuse valdkonnas. Ühisrahastus võimaldab rahastada projekte, mida senised finantseerimislahendused ei pruugi alati rahuldada. See aga tähendab riske, mille olemasolu ja võimalikku iseloomu peab investoril olema võimalik mõista juba eos. Finantsinspektsioon on teinud ettepanekud valdkonna optimaalseks reguleerimiseks ja ka turu avamiseks Euroopa Liidus.
Näeme ka seda, et osa hoiu-laenuühistud, kes ei kuulu Finantsinspektsiooni järelevalve alla, reklaamivad väga jõuliselt kõrgete intressimääradega hoiustamisvõimalusi. Samas ei tee inimesed tihti vahet hoiu-laenuühistutel ja pankadel. Näiteks hoiu-laenuühistutele hoiuste tagamise skeem ei kehti.