20.12.2019
Eesti pangandussektori tervis püsis kolmandas sektoris tugev. Pankadel on likviidseid vahendeid piisavalt ja laenukvaliteet on hea. Kuid majanduse jahtumine ning pankade soov kaasata senisest enam raha kapitaliturgudelt tähendavad Eesti pangandussektori jaoks ka uusi riske.
Nii Eesti süsteemselt olulised pangad kui ka väikepangad on kaasanud omavahendeid ja finantseerimist kapitaliturgudelt ning emiteerinud väärtpabereid, mida avalikult noteeritakse. Avalik noteerimine avardab ühelt poolt küll kapitali ja finantseerimise kaasamise võimalusi, kuid samas teeb see panku ka haavatumaks muutustele väliskeskkonnas, investorite hoiakutes ja meeleoludes.
Eesti pangandust ohustavatest riskidest on endiselt üleval ka Rootsi finantsstabiilsuse struktuursed riskid. Rootsi majapidamiste võlakoormus püsib väga kõrge ja turg on koondunud üksikute ja omavahel seotud suuremate pankade kätte. Lisaks rahastavad Rootsi pangad oma tegevust suuresti välismaistele investoritele võlakirju müües ja sõltuvad seega investorite suhtumisest Rootsi pangandusse.
„Kui Eesti pankade jaoks on kapitaliturgudelt raha kaasamine võrdlemiselt uus nähtus, siis Eestis tegutsevate pankade emapangad on seda teinud palju suuremas mahus ja pikemat aega. Rootsi pangandusgruppide mainekahju võib mõjutada Rootsi pankade finantseerimisvõimalusi. Eesti tütarpankade sõltuvus emapankade finantseerimisest on viimastel aastatel oluliselt vähenenud, kuid kui see risk emapankade tasemel realiseerub, siis võivad selle järelkajad jõuda teatud määral ka Eesti pangandusturule,“ selgitas Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld.
Prognooside kohaselt Eesti majanduskasv aeglustub ning ka see võib kaasa tuua riske Eesti pangandusele: klientide maksevõime võib nõrgeneda ja pankade krediidikahjud suureneda.
Pankade likviidsus püsis kolmandas kvartalis tugev ja kõik pangad täitsid likviidsuskatte nõuet varuga. Rahvusvahelises võrdluses on ka Eestis tegutsevate pankade kasumlikkus jätkuvalt kõrge. Eesti pankade laenukvaliteet püsis hea. Üle 90 päeva viivises olnud laenude osakaal kvartaliga sisuliselt ei muutunud ning oli kolmanda kvartali lõpuks 0,84%.
Finantsinspektsiooni pangandussektori kolmanda kvartali ülevaate leiad Finantsinspektsiooni kodulehelt.