04.09.2017
Eestis tegutsevad kahjukindlustusseltsid kogusid 2016. aasta neljandas kvartalis kindlustusmakseid 107 miljoni euro ulatuses ehk 3,4% rohkem kui kolmandas kvartalis. Kui vaadata kogu aastat, siis kindlustusmakseid koguti 427 miljoni euro ulatuses ehk 7,9% rohkem kui 2015. aastal.
Eesti kahjukindlustusseltside mahtudest koguti mullu Eestist 53%, Lätist 18% ja Leedust 29%. Maksete maht suurenes kõikidel kindlustusseltsidel, v.a If P&C Insurance.
Esinenud kahjunõuete maht on samal ajal vähenenud, moodustades neljandas kvartalis 57 miljonit eurot ehk 8,5% vähem kui kolmandas kvartalis. 2016. aastal oli esinenud kahjunõudeid kokku 244 miljoni euro eest.
Eesti kahjukindlustusturu mahuks kujunes 2016. aastal 304,4 miljonit eurot (kasvas 8,8%). Kahjukindlustusseltside kombineeritud suhe ehk kahjusuhe koos kulusuhtega oli neljandas kvartalis tavapärasest madalam ehk 88,3%. Madala tulemuse tõttu kujunes neto kombineeritud suhteks 2016. aastal 92,7%, mis tähendab, et kahjukindlustussektor teenis jätkuvalt suurema osa kasumist kindlustustegevusest. Võrreldes eelneva aastaga jäi kulusuhe samale tasemele, kuid kahjusuhe kasvas 3 protsendipunkti võrra. Kahjukindlustussektor kokku teenis kasumit kõikides kindlustusliikides, v.a liikluskindlustus.
Kahjukindlustussektori kapitaliseeritus paranes 2016. aastal kõikides kvartalites. Solventsuskapitalinõude suurus jäi samale tasemele, kuid kasvas kohustusi ületavate varade maht. Nõude kaetus kerkis neljandas kvartalis kolmanda kvartali 207%lt 211%ni. Nõuet täidavad kõik kahjukindlustusseltsid.
Peamised arengusuunad ja riskid
• Eesti kahjukindlustusturul kasvab välisfiliaalide osatähtsus. Kui mullu moodustas filiaalide poolt kogutavate kindlustusmaksete maht ligi veerandi kogumahust, siis käesoleva aasta esimese kvartaliga on nende osakaal veelgi kasvanud, 26,7%ni. Filiaalide portfellis on tavapärasest suurema osakaaluga just hinnatundlikumad kindlustustooted nagu liikluskindlustus ja kaskokindlustus.
• Liikluskindlustus on endiselt kahjumis. Mullune liikluskindlustuse kahjum ulatus Eestis 9,7 miljoni euroni. Samas oli 2017. aasta esimese kvartali liikluskindlustuse kahjum 0,9 miljonit eurot, mis on oluliselt väiksem eelmise aasta sama perioodi kahjumist (3,7 miljonit eurot).
• Kahjukindlustusturu suhteliselt kiirele kindlustusmaksete mahu kasvule avaldavad mõju nii liikluskindlustuse tariifide tõusud kui ka suurem vajadus kindlustusteenuste järele.
• Kahjukindlustusseltside kindlustustegevuse kasumlikkust iseloomustav kombineeritud suhe on viimase kümne aasta kõrgemal tasemel (92,7%). 2016. aastal jäi kulusuhe eelneva aastaga võrreldes samale tasemele, kuid kahjusuhe kasvas 3 protsendipunkti võrra. Põhjusteks on liikluskindlustuse kasvav kahjum ja kaskokindlustuse vähene kasumlikkus.
• Uus järelevalveraamistik Solventsus II on osale seltsidest väljakutseks, kuna see kehtestab rohkesti uusi nõudeid äriorganisatsioonidele.
Kuna Solventsus II rakendamise tõttu on aruannete esitamise ajad nihkunud hilisemaks, on siin esitatud 2016. aasta IV kvartali andmed. Sektori kasum on arvutatud kindlustusseltside avalike aruannete, mitte Finantsinspektsiooni järelevalveliste aruannete põhjal.