15.03.2017
Eestis tegutsevad elukindlustusseltsid kogusid 2016. aasta kolmandas kvartalis kindlustusmakseid 49 miljoni euro väärtuses ehk 2,5% vähem kui teises kvartalis. Aasta võrdluses on maksete maht samuti kahanenud: esimese kolme kvartali kokkuvõttes kogunes 149 miljonit eurot ehk 1,4% vähem kui aasta varem.
Suurima osa elukindlustusmaksete mahust moodustavad investeerimisriskiga elukindlustuse tooted: kolmandas kvartalis koguti neid 22 miljoni euro väärtuses, 2,9% vähem kui teises kvartalis. 2016. aasta esimese kolme kvartaliga on investeerimisriskiga elukindlustuse makseid kogunenud 66 miljonit eurot ehk 44% kõigist maksetest. Sellele järgneb 49 miljoni euroga kasumiosalusega kindlustus, mis moodustab umbes kolmandiku kõigist maksetest.
Elukindlustusseltsidel esines kolmandas kvartalis kahjunõudeid 27 miljoni euro ulatuses, 3% vähem kui teises kvartalis. 2016. aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes küündis kahjunõuete maht 85 miljoni euroni. Nii nagu koguti kindlustusmakseid, esines ka nõudeid kõige enam investeerimisriskiga elukindlustuses: 49 miljoni euro väärtuses ehk 58% kõigist kahjunõuetest.
Elukindlustusseltside varade maht suurenes kolmanda kvartali jooksul 1,1 miljardi euroni. Kindlustuslepingutest tulenevad kohustused on samal ajal kasvanud 823 miljoni euroni. Varade ülejääk kohustustest on suurenenud, ilmselt tänu teenitud kasumile. Kindlustusseltsiti on varade ja kohustuste struktuur ning ka varade ülejääk väga erinev, kuna ärimudelid varieeruvad samuti.
Kulude suhe netokindlustusmaksetesse kolmanda kvartali jooksul eriti ei muutunud ja oli kumulatiivses arvestuses 16,6%. Aasta võrdluses on siiski enamiku elukindlustusseltside kulusuhted tõusnud.
Solventsuskapitalinõue, mis kajastab Solventsus II raamistiku järgi kindlustusandja tegelikku riskiprofiili, on sobivate omavahenditega kaetud, kolmandas kvartalis 174% ulatuses. Nõuet täidavad kõik seltsid. Enamiku seltside nõude kaetus on seejuures aasta jooksul paranenud, tänu teenitud kasumile ja väga väiksele kohustuste kasvule. Miinimumkapitalinõue on kaetud 6,6kordselt.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Madalate intressimäärade keskkond ei soosi intressigarantiiga toodete uut müüki ega arendamist. Kindlustusandjad panustavad seetõttu riskitoodete ja investeerimisriskiga toodete müügile. Selline intressikeskkond on mõjutanud eriti neid elukindlustusandjaid, kel on kindlustusandjate ees pikaajalised finantsgarantiiga kohustused.
- 2016. aasta alguses jõustus uus kindlustuse järelevalveraamistik Solventsus II, mis on suurendanud kindlustusseltside kulusid, et rakendada uusi õigusakte ja vastata seatud nõuetele.
Finantsinspektsioon avaldab ülevaateid riikliku järelevalve alla kuuluvate finantssektori valdkondade olukorra ja arengusuundade kohta. Ülevaated põhinevad turuosaliste esitatud aruannetel ning avaldatakse andmete laekumise järgi kord kvartalis pankade, kindlustusseltside, fondivalitsejate, investeerimisühingute ja makseasutuste kohta. Ülevaated on kättesaadavad Finantsinspektsiooni veebilehel.