19.10.2017
Finantsinspektsiooni äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaate kohaselt jätkus tänavu esimesel poolaastal enamike Eesti turul olevate finantsteenuste mahtude kasv. Kui säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenuste mahu kasv oli pigem tagasihoidlik, siis laenukohustused, sealhulgas tarbimise rahastamiseks pakutavad teenused, suurenesid jõudsalt.
Eesti turul tegutsevad finantsteenuste pakkujad on kohaldamas oma tegevust tuleval aastal jõustuvate Euroopa Liidu õigusaktide (sh uuendatud väärtpaberiturgude, makseteenuste ja kindlustusvahenduse direktiivid koos rakendusaktidega) täiendavate nõuetega. Lisanduvate nõuete eesmärk on muuta finantsteenuste pakkumine tarbijaile arusaadavamaks, suurendades samal ajal oluliselt teenusepakkujate hoolsuskohustust.
Finantsinspektsiooni tähelepanu on jätkuvalt suunatud sellele, et tagada Eestis saadaolevate finantsteenuste pakkumise õiguspärasus. „Näeme, et majanduskasvust tulenev heaolu suurenemine on aktiveerinud ka kelme, kes üritavad ebaseaduslike finantsteenustega inimestelt raha välja petta,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. „Julgustame tarbijaid võimalusel veenduma ja vajadusel küsima nõu selles osas, kas finantsteenuste pakkuja omab nõuetekohast tegevusluba või mitte.“
Finantsinspektsiooni koostatud ülevaate põhjal olid Eesti finantsteenuste turu arengusuunad tänavu esimesel poolaastal mullusega võrreldes üsna sarnased – enamike finantsteenuste maht kasvas ning tarbimise rahastamiseks võetud teenuste maht suurenes endistviisi jõudsalt.
Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas selle aasta esimesel poolel 1,5% ehk 248 miljonit eurot, juuni lõpuks 16,6 miljardi euroni. Kasv toetus nõudmiseni ja üleööhoiustele, seda peamiselt endiselt madalate intressimäärade tõttu. Samal põhjusel vähenes tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk 133 miljoni euro võrra 3,3 miljardile eurole.
Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht kasvas 2%, juuni lõpuks 10,2 miljardi euroni. Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poolaastaga 3%, moodustades juuni lõpus 13,3 miljardit eurot.
Pankade laenuportfellide koondjääk suurenes esimesel poolaastal 2,4% ehk 425 miljonit eurot, 18,2 miljardi euroni. Mullu märtsist Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate krediidiandjate laenuportfellide koondjääk kasvas samal ajal 7,1% ehk 53 miljonit eurot, ulatudes 0,8 miljardi euroni.
Kindlustusvaldkonnas kasvas kindlustusmaksete maht nii elukindlustuses kui kahjukindlustuses, vastavalt 7 ja 11 protsenti. Peamine osa kindlustusmaksete kasvust elukindlustuses tuli investeerimisriskiga elukindlustuse maksetest, samuti kasvas surmajuhtumikindlustuse maksete maht. Kahjukindlustuses suurenes enim liikluskindlustuse, maismaasõidukite kindlustuse ja varakindlustuse maksete maht.
Eesti residendist eraisikute finantsvarad olid endiselt suuremad nende kohustustest: finantsvarade maht moodustas 2017. aasta juuni lõpu seisuga 10,8 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli 8,6 miljardit eurot (aasta tagasi vastavalt 9,7 ja 8,1 miljardit eurot). Märkimisväärne on ka fakt, et finantsvarad kasvasid finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 6% ja koondlaenud 3%. Neto finantsvarad ulatusid seega juuni lõpus 2,2 miljardi euroni. Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli juuni lõpus 8197 eurot ja laenude jääk 6550 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1648 eurot.
Ülevaade on kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel.
Finantsinspektsioon avaldab Eesti finantsteenuste turu ülevaate kaks korda aastas ning see tugineb finantsettevõtete esitatud andmetele.