Kvartali ülevaates ei ole arvesse võetud koroonaviiruse mõju.
Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2019. aasta neljandas kvartalis makseid 85 miljoni euro väärtuses, see on 7% rohkem kui kolmandas kvartalis.
Neljandas kvartalis teostati 2 miljonit makset, mis on 4% rohkem kui kolmandas kvartalis. Keskmine maksetehingu summa oli 42 eurot, 3% suurem kui eelmises kvartalis.
Põhinäitajad |
III kvartal 2019 | Muutus | IV kvartal 2019 |
|---|---|---|---|
| Maksete maht | 83 mln € | ↑ | 85 mln € |
| Maksete arv | 1,9 mln tk | ↑ | 1,9 mln tk |
| Kasum | 1,2 mln € | ↑ | 1,2 mln € |
| Omakapitali tootlikkus (aasta baasil) | 23% | ↑ | 23% |
| Omavahendite nõude kaetus | 1473% | ↓ | 1474% |
Piiriülesed maksed moodustasid neljandas kvartalis 16% kõikidest maksetest, olles eelmise kvartaliga samal tasemel. Kaardimaksed moodustasid 35% kõikidest maksetest, veidi vähenedes võrreldes eelmise kvartali näitajaga, mis oli 37%.
Makseasutused teenisid neljandas kvartalis 1,5 miljonit eurot kasumit. Sektori müügitulu makseteenustest moodustas neljandas kvartalis kolmandiku makseasutuste kogu teenitud tulust. Makseasutuste sektori omakapitali tootlikkus moodustas neljandas kvartalis 24% (eelmises kvartalis 23,4%).
Makseasutuste sektori kapitaliseeritus on väga hea, omavahendite ülejääk ületab omavahendite nõuet 14,7 korda.
Makseasutuste tegevuse edasiandmise vastavus Finantsinspektsiooni juhendile
Neljandas kvartalis hindas Finantsinspektsioon makseasutuste vastavust Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendina 30.09.2019 jõustunud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suunistele „Tegevuse edasiandmise suunised" (edaspidi suunised).Makseasutustel on võrreldes teiste küsimustiku saanutega suuniste rakendamisel rohkem puudujääke. Osalt on see põhjendatav suunistes kehtestatud proportsionaalsuse põhimõttega, mille eesmärgiks on tagada juhtimiskorra sobivus subjekti individuaalse riskiprofiili, laadi ja ärimudeliga ning asutuse tegevuse ulatuse ja keerukusega.
Enamikes makseasutustes on kehtestatud tegevuse edasiandmise poliitika. Tegevustesse kaasatakse erinevaid funktsioone vastavalt vajadusele, üldjuhul on kaasatud ka juhatus. Kõik makseasutused, peale ühe, on kirjeldanud tingimused, mis peavad tegevuse edasiandmise lepingus olema kaetud. Kõikidel makseasutustel, peale kahe, on loodud edasiantud oluliste või kriitiliste funktsioonide jaoks talitluspidevuse kavad. Sõlmitud tegevuse edasiandmise lepingutest väljumise tingimused on kõik makseasutused oma lepingutes sätestanud. Enamik makseasutusi peab oma tegevuse edasiandmise kokkulepete kohta registrit. Ühel makseasutusel register puudub, kuivõrd tal on sõlmitud vaid üks tegevuse edasiandmise leping. Suuniste miinimumnõuetele vastavad registrid on sisse seadnud kolm makseasutust. Ülejäänud makseasutustes sisaldab register vähem infot. Ka makseasutused tagavad oma töötajate koolitamise tegevuse edasiandmise teemadel, võrreldes teiste subjektidega kasutatakse rohkem teenuse sisse ostmist.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Huvi makseasutuse tegevusloa vastu on Eestis taas suurenenud. Tegevusloa taotlusi on esitanud nii uued äriühingud kui ka juba Eestis tegutsevad makseasutused, kes soovivad laiendada tegevusloa ulatust.
- Makseasutused kasutavad oma ärimudelites olulisel määral tegevuse edasiandmist. Finantsinspektsiooni kaugkontroll tuvastas olulisi puudujääke edasiandmise korraldamises.