Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2017. aasta teises kvartalis makseid 85,6 miljoni euro väärtuses, 31% vähem kui esimeses kvartalis. Võrreldes aasta taguse ajaga on maksete maht vähenenud ligi 24%.
Võtmenäitajad |
I kvartal 2017 | Muutus | II kvartal 2017 |
|---|---|---|---|
| Maksete maht | 124 | ↓ | 85,6 mln eurot |
| Maksete arv | 0,9 | ↑ | 1 mln |
| Kasum | 0,4 | ↓ | 0,2 mln eurot |
| Omakapitali tootlikkus (aasta baasil) | 2,7% | ↑ | 3,8% |
| Omavahendite nõude kaetus | 572% | 572% |
Maksete arv ületas seevastu esimest korda ühe miljoni piiri, kasvades kvartaliga 10%. Keskmine maksetehingu summa oli aga 86 eurot ehk 38% väiksem kui esimeses kvartalis.
Makseasutused teenisid teises kvartalis 0,2 miljonit eurot kasumit. Võrdluseks: kogu eelmise aasta kasumiks kujunes 1,6 miljonit eurot.
Makseasutuste sektori omakapitali tootlikkus kerkis esimese kvartali 2,7%lt 3,8%ni. Aasta tagasi oli see näitaja -0,5%.
Makseasutuste sektori kapitaliseeritus on hea: omavahendite nõue on täidetud pea kuuekordselt.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Maksete maht on langenud, kuid seevastu on kasvanud maksete arv: teises kvartalis ületas maksete arv ühe miljoni piiri. Samal ajal on aga oluliselt vähenenud keskmine maksetehingu summa. Maksete mahu volatiilsust mõjutavad mitteresidentide teenindamisele spetsialiseerunud makseasutused.
- Mitteresidentide segmendis tegutsevaid makseteenuste osutajaid ohustab enim rahapesurisk.
- Makseteenuste valdkonnas on edukad lihtsad ärimudelid, mis aga eeldavad koostööpartnereid, kes omavad kliendibaasi. Innovatiivne ärimudel, millega kaasneb kliendibaasi nullist ülesehitamine, nõuab suuri investeeringuid ning piisavat ärimahtu on sellisel juhul raske saavutada.
- Püsib huvi makseteenuste turule tulla.