Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2017. aasta esimeses kvartalis makseid 124 miljoni euro väärtuses, 31% vähem kui mullu viimases kvartalis.
Võtmenäitajad |
II kvartal 2016 | Muutus | I kvartal 2017 |
|---|---|---|---|
| Maksete maht | 179 | ↓ | 124 mln eurot |
| Maksete arv | 904 | 904 tuhat | |
| Kasum | 1,5 | ↓ | 0,4 mln eurot |
| Omakapitali tootlikkus (aasta baasil) | 12,3% | ↓ | 2,7% |
| Omavahendite nõude kaetus | 565% | ↑ | 587% |
Maksete arv oli kolme viimase kvartali jooksul stabiilne. Keskmine maksetehingu summa oli 137 eurot ehk 31% väiksem kui neljandas kvartalis.
Makseasutused teenisid esimeses kvartalis 0,4 miljonit eurot kasumit. Võrdluseks: eelmise aasta esimese kvartali lõpetasid makseasutused kahjumiga.
Esimese kvartali kasum jäi veidi alla kogu 2015. aasta kasumile ning ületas 2016. aasta kolme esimese kvartali kasumit. Müügitulu makseteenustelt moodustab umbes neljandiku kogu teenitud tulust.
Makseasutuste sektori omakapitali tootlikkus moodustas esimeses kvartalis 2,7%, olles aasta varem -1,4%.
Makseasutuste sektori kapitaliseeritus on hea: omavahendite nõue on täidetud pea kuuekordselt.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Makseasutuste huvi turule tulla püsib.
- Mittepiisava maksete mahu ja vähese kasumlikkuse tõttu on mitmed makseasutused muutmas oma ärimudelit. Selle käigus teostatakse uute võimalike teenuste analüüse ja kaalutakse uute teenuste pakkumise alustamist.
- Mitteresidentide segmendis tegutsevaid makseteenuste osutajaid ohustab enim rahapesurisk. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi peavad makseteenuste osutajad tuvastama, kes on nende kliendid ja milline on klientide majandustegevus, määratledes selliselt klientide riskiprofiili.