Kvartali ülevaates ei ole arvesse võetud koroonaviiruse mõju.
2019. aasta neljanda kvartali lõpus tegutses Eestis 48 krediidiasutuste välist krediidiandjat, 11 krediidiasutustega seotud krediidiandjat ning 9 krediidivahendajat.
Krediidiandjate tarbimislaenude koondlaenuportfelli jääk kasvas 2019. aasta neljandas kvartalis tavapärases tempos 3,1% ehk 34 miljoni euro võrra ning ulatus 1,16 miljardi euroni. Aastaga kasvas laenuportfelli jääk 12%. Suurim osa laenumahu kvartaalsest kasvust tuli sõiduki liisingu (15 miljonit eurot) ja tagatiseta väikelaenu „muu rahalise krediidi“ pealt (14 miljonit eurot).
Põhinäitajad |
III kvartal 2019 | Muutus | IV kvartal 2019 |
|---|---|---|---|
| Tarbimislaenude jääk | 1 128 mln € | ↑ | 1 162 mlrd € |
| Lepingute arv | 487 107 | ↑ | 507 538 |
| Puhas intressitulu | 25,1 mln € | ↑ | 27,6 mln € |
Krediidiasutustega seotud krediidiandjate turuosa moodustas jätkuvalt 81% sektori laenuportfelli jäägist ehk 946 miljonit eurot. Nende hulgas on suurima turuosaga Swedbank Liising 26%, SEB Liising 19% ja Luminor Liising 18%. Ülejäänud 19% turust ehk 216 miljonit eurot on katnud krediidiasutuste välised krediidiandjad. Nende hulgas on suurima turuosaga IPF Digital Estonia (3%), Placet Group (2%) ja Creditstar Estonia (2%).
Laenuportfelli kvaliteet, mida Finantsinspektsioon jälgib maha kantud laenude ning üle 30 päeva viivises olnud laenude järgi, on krediidiasutustega seotud krediidiandjatel ja krediidiasutuste välistel krediidiandjatel väga erinev. Krediidiasutuste välised krediidiandjad kandsid 2019. aasta neljandas kvartalis maha laene summas 3,2 miljonit eurot ehk 1,5% krediidiasutuste väliste krediidiandjate laenuportfellist.
Krediidiasutustega seotud krediidiandjad kandsid samas maha laene summas 0,6 miljonit eurot ehk 0,06% oma laenuportfellist.
Krediidiasutuste väliste krediidiandjate viivises olevad laenud ulatusid 12,6 miljoni euroni ehk 5,8%-ni laenuportfellist. Krediidiasutustega seotud krediidiandjate viivises olev laenujääk oli 1,6 miljonit eurot ehk 0,17% laenuportfellist. Seega on krediidiasutuste väliste krediidiandjate neli korda väiksem laenuportfell krediidiasutustega seotud krediidiandjate laenuportfelliga võrreldes oluliselt kõrgema halbade laenude osakaaluga (7,3% vs 0,23%).
Jälgides viivislaenude viimase kahe aasta dünaamikat on näha, et erinevate järelevalveliste meetmete tulemusel on viivislaenude osakaal krediidiasutuste väliste krediidiandjate portfellis pidevalt vähenenud.
Pankadest sõltumatute krediidiandjate ärimudel põhineb kiire käibega laenutoodetel
Laenude väljastamise aktiivsuse poolest paistavad rohkem silma krediidiasutuste välised krediidiandjad, kes omades krediidiasutustega seotud krediidiandjatega võrreldes küll väiksemat (19%) turuosa, väljastasid neljandas kvartalis kokku 46% kõigist uutest laenudest ehk 107 miljonit eurot (2018. aasta neljandas kvartalis 41% ehk 80 miljonit eurot). Kokku väljastasid krediidiandjad neljandas kvartalis 231 miljoni euro ulatuses uusi laene. Krediidiasutuste väliste krediidiandjate poolt laenude aktiivne väljastamine on seotud nende pakutava krediidi omapäraga – seda kasutatakse igapäevaste kulutuste finantseerimiseks ja tarbijad sõlmivad selliseid krediidilepinguid regulaarsemalt kui näiteks liisingulepinguid, mida eeskätt võetakse krediidiasutustega seotud krediidiandjatelt. Seega on krediidiasutuste välistel krediidiandjatel uute laenude osakaal laenuportfellis kõrge – neljandas kvartalis 50%. Krediidiasutustega seotud krediidiandjatel oli uute laenude osakaal märgatavalt madalam – 13% nende laenuportfellist.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Krediidiandjate ja -vahendajate turule sisenemise vastu tunnevad jätkuvalt huvi teiste riikide ettevõtted. Turule sisenemise vastu on huvi üles näidanud ka kohalikud kauplused ja muud finantssektori välised ettevõtted, kelle põhitegevuseks on tarbijale muude toodete või teenuste pakkumine ning kellel varasem kogemus finantssektoris puudub.
- Suurimaks riskiks krediidiandjate tegevuses on jätkuvalt ettevõtjate suutmatus täita vastutustundliku laenamise nõudeid. Vastutus vastutustundliku laenamise nõuete täitmise eest lasub krediidiandja juhtidel. Teiseks riskikohaks vastutustundliku laenamise nõuete täitmisel on krediidiandja kohustus kontrollida tarbija poolt esitatud teavet. Tulenevalt eelnevast on krediidiandjate tegevuse üheks riskikohaks tarbija kohta kogutava teabe kättesaadavus, täielikkus ja tõele vastavus.