Investeerimisühingute sektori III kvartali 2017 ülevaade

Eesti reguleeritud finantsturul tegutses 2017. aasta kolmandas kvartalis kolm investeerimisühingut. 

Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, vähenes kolmanda kvartaliga 6% võrra ning oli 947 miljonit eurot. 

Kuna investeerimisühingud tegutsevad enamasti piiriüleselt, siis kuulusid enam kui 99% klientide varadest mitteresidentidest klientidele. Eesti klientide varade osakaal on teise kvartaliga võrreldes siiski kasvanud 0,2%lt 0,7%ni.

Investeerimisühingute endi varade maht suurenes kvartaliga 13% ning ulatus 53 miljoni euroni. Enamiku ehk 44% varadest moodustasid hoiused pankades ja finantseerimisasutustes. Klientidele antud laenud moodustasid 39% varadest. Lisaks hoidsid investeerimisühingud 12% varadest võlakirjades, et täita likviidsusnormatiivi. 

Kõik investeerimisühingud täitsid likviidsuskattekordaja (LCR) nõuet suure varuga, sektori keskmine näitaja oli 343%.

Investeerimisühingute kolmandas kvartalis teenitud kasum ja kogutulud olid tavapärasest oluliselt suuremad. Kvartalikasum küündis 3 miljoni euroni ja netotulu 6,4 miljoni euroni. Kasumlikkusele avaldasid positiivset mõju kõrge kauplemistulu ning eelmise kvartaliga võrreldes väiksemad kahjumid vahetuskursside erinevustelt.

Investeerimisühingute kasumlikkust mõjutab oluliselt tururiski võtmine. Suuremad kauplemispositsioonid võimaldasid sektoril teenida suuremat tulu, kuid sellega kaasnevad kõrgemad riskid ja suurenenud riskipositsioonid avaldasid negatiivset mõju kapitaliseeritusele. Avatud kauplemispositsioonide summa moodustas kolmandas kvartalis 274% investeerimisühingute omavahenditest. 

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langes kolmandas kvartalis 33%lt 30,65%ni, seda peamiselt valuutapositsioonide suurenemise tõttu. See suhtarv näitab, kui palju hoiavad investeerimisühingud omavahendeid omandatud riskipositsioonide suhtes.

Peamised arengusuunad ja riskid

• Sektori kasumlikkus paranes kolmandas kvartalis tänu heale kauplemisportfelli tulemile ning väiksemale kahjule valuutakursside erinevustelt ja riskimaanduselt.
• Investeerimisühingute tururisk on kõrge ning selle võtmine mõjutab oluliselt investeerimisühingute kasumlikkust ja kapitaliseeritust.
• Tururiskiga võrdseks riskiteguriks võib pidada laiaulatuslikku piiriülest tegevust ja mitteresidentide teenindamist. Mitteresidentidest klientide varade hoidmise ning keerukate ja kõrge sagedusega tehingute vahendamisega kaasnevad vastavusriskid.