Eestis tegutsevate fondivalitsejate hallatavate varade maht kasvas 2017. aasta kolmandas kvartalis 7% ja ületas 6 miljardi euro piiri.
Märkimisväärse kasvu taga on peamiselt nii enda fondide valitsemine kui ka allhanke korras investeeringute juhtimise teenuse osutamine välismaistele fondidele. Kõige enam kasvas kohustuslike pensionifondide maht, mis kerkis kvartaliga 4,2% ja ulatus 3,5 miljardi euroni. Lisaks suurenes allhanke raames valitsetavate kliendivarade maht, kasvades kvartaliga 14% võrra 1,2 miljardi euroni.
Põhinäitajad |
II kvartal 2017 | Muutus | III kvartal 2017 |
|---|---|---|---|
| Hallatavate varade maht | 5,6 mld € | ↑ | 6 mld € |
| sh fondide varade maht (k.a mitteavalikud fondid) | 4,3 mld € | ↑ | 4,5 mld € |
| Fondide turuväärtuse kvartalikasv | 2,1% | ↑ | 4,6% |
| Fondivalitsejate varade maht | 124,8 mln € | ↓ | 121 mln € |
| Kasum | 4,2 mln € | ↑ | 5 mln € |
| Omakapitali tootlus | 15% | ↑ | 16% |
| Omavahendite nõude kaetus | 521% | ↓ | 515% |
Fondivalitsejate varade kogumaht aga on viiendat kvartalit järjest kahanenud. 2017. aasta kolmandas kvartalis vähenes koondbilansimaht 3% võrra ja moodustas 121 miljonit eurot.
Fondivalitsejate maksude eelne kasum ja puhaskasum kasvasid kolmandas kvartalis 5 miljoni euroni. Kasvu toetas muu hulgas finantsinvesteeringutelt teenitud kasum.
Sektori omakapitali tulukus oli kolmanda kvartali lõpus 16%, püsides 2016. aasta tasemel.
Fondivalitsejatele seatud usaldatavusnõudeid täitsid kolmanda kvartali lõpus kõik turuosalised. Lisaks täitsid kõik kohustuslike pensionifondide valitsejad neile kehtivat oma osakute omamise nõuet.
Fondivalitsejate sektori kapitaliseeritus püsis hea, omavahendite nõude kaetus kvartali jooksul märkimisväärselt ei muutunud ja oli 515%.
2017. aastal jõustunud investeerimisfondide seadus muutis muu hulgas fondivalitsejate üle teostatava järelevalve ulatust. Vaid kutselistele investoritele mõeldud mitteavalikke fonde valitsevad fondivalitsejad said võimaluse minna üle leebemale järelevalverežiimile ning neli fondivalitsejat seda võimalust ka kasutas. Kolmandas kvartalis sellesisulisi taotlusi ei lisandunud ning esimesel poolaastal vähenenud mitteavalike alternatiivfondide kogumaht pöördus kasvule.
Peamised arengusuunad ja riskid
- 2017. aasta alguses jõustunud uue investeerimisfondide seaduse kohaselt pidid tegutsevad fondivalitsejad hiljemalt juuli alguses teavitama Finantsinspektsiooni, millise fondivalitsejana nad edaspidi tegutsevad. 2017. aastal jõustunud uue investeerimisfondide seadusega täpsustati ka nõudeid fondivalitseja sisekontrollisüsteemile, kusjuures uute nõuetega vastavusse viimiseks anti aega 2018. aasta alguseni.
- Fondivalitsejate sektori tulukus ja kapitalitootlus on head, koondbilansis on suur osakaal likviidsetel varadel. Suurimat riski, tururiski, kannavad oma fondidesse tehtud investeeringud, teine oluline risk on operatsioonirisk.
- AS SEB Varahaldus likvideeris oma eurofondid ja loobus eurofondivalitseja tegevusloast. Fondide valitsemisel keskendutakse edaspidi pensionifondide valitsemisele.
- AS Birdeye Capital sai alternatiivfondi valitseja tegevusloa.
- Alates 4. oktoobrist 2017 on Nordea Pensions Estonia ASi uus ärinimi Luminor Pensions Estonia AS.