Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli aastakasv 2017. aasta neljandas kvartalis kiirenes, kolmanda kvartali 1,4%lt 2,1%ni. Laenukasv viimaste aastate võrdluses on siiski madal. Selle põhjuseks on ühekordsed turuosaliste konsolideerimisgrupis toimunud ümberkorraldused kolmandas kvartalis. Nimetatud ümberkorralduste mõju elimineerides laenukasv tegelikkuses kiirenes ja küündis neljandas kvartalis 6,8%ni (kolmandas kvartalis oleks laenukasv olnud 6,1%).
Põhinäitajad |
III kvartal 2017 | Muutus | IV kvartal 2017 |
|---|---|---|---|
| Laenujäägi aastakasv | 1,4% | ↑ | 2,1% |
| Hoiuste jäägi aastakasv | 5,4% | ↓ | 4,5% |
| Laenude ja hoiuste suhtarv | 106% | ↑ | 107% |
| Pikaajaliste viivislaenude osakaal laenuportfellis | 1,0% | ↓ | 0,8% |
| Likviidsuskattekordaja | 181% | ↓ | 165% |
| Kasum | 85 mln € | ↓ | 78 mln € |
| Kulude ja tulude suhe | 46% | ↑ | 48% |
| Omakapitali tootlikkus | 10,2% | ↑ | 10,3% |
| Varade tootlikkus | 1,6% | ↔ | 1,6% |
| Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv | 35,7% | ↑ | 30,1% |
Grupisiseste tehingute tulemusel äriühingute laenuportfelli maht vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,6% võrra, sh vähenes mittefinantsettevõtete laenuportfelli maht 6,2% võrra. Eraisikute laenuportfelli aastakasv jäi kolmanda kvartali tasemele ja oli 6,7%. Peamiseks eraisikute laenukasvu mõjutajaks olid eluasemelaenud.
Hoiuste jäägi aastakasv aeglustus neljandas kvartalis kolmanda kvartali 5,4%lt 4,5%ni. Kuna hoiuste kasv ületas laenukasvu, langes pangandussektori (koos filiaalidega) laenude ja hoiuste suhtarv aastaga 107%ni.
Eesti pangandussektori laenukvaliteet on erakordselt hea. Pankade pikaajaliste ehk üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal vähenes ning oli aasta lõpus 0,82%. Paranemine suhtarvudes tulenes nii laenuportfelli kasvust kui ka probleemlaenude vähenemisest.
Pankade likviidsusseis on püsinud tugev. Kõik pangad täitsid likviidsuskattekordaja nõuet piisava varuga, ehkki sektori keskmine näitaja langes aasta lõpus kolmanda kvartali 181%lt 165%ni. Lisaks likviidsuskattekordaja täitmiseks mõeldud vahenditele on pankadel ka muid likviidseid vahendeid (hoiused krediidiasutustes) ning selliste varade osakaal moodustas 23% varadest.
Pankade ressurss suurenes neljandas kvartalis 2,4% võrra. Ressursi liikidest kasvas enim krediidiasutuste ja kodumajapidamiste ning vähenes keskvalitsuse ja pensionifondide hoiuste maht. Klientide hoiused suurenesid kvartaliga 0,9% võrra. Residentide hoiused suurenesid 1,8% ning mitteresidentide hoiused vähenesid 5,5% võrra. Kokkuvõttes langes mitteresidentidest klientide hoiuste osakaal neljandas kvartalis kolmanda kvartali 12,5%lt 11,7%ni.
Pangad ja filiaalid teenisid neljandas kvartalis 78,3 miljonit eurot kasumit, 8% vähem kui kolmandas kvartalis. Pangandussektori tulu oli aga 1% võrra suurem, küündides 211,6 miljoni euroni. Peamistest tululiikidest teenustasutulud kasvasid, kvartaliga 3%, ent intressitulud vähenesid, 2% jagu.
2017. aasta kokkuvõttes teenis pangandussektor kasumit 342 miljonit eurot ehk 5% võrra vähem kui aasta varem. Pangandussektori tulud kokku olid 835 miljonit eurot ehk 6% võrra väiksemad kui 2016. aastal.
Pankade aastane omakapitali tootlikkus kerkis neljanda kvartali lõpuks kolmanda kvartali 10,2%lt 10,3%ni.
Usaldatavusnõuete näitajad neljandas kvartalis langesid. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv vähenes 35,7%lt 30,1%ni, konsolideeritud arvestuses oli see näitaja 30,1%. Langus kapitaliseerituses tulenes peamiselt riskivarade suurenemisest.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Eesti pankadel ei ole riskipositsioone moratooriumi all oleva Läti ABLV Bank’i suhtes. Viimase moratooriumi kaasusega ei tuvastanud Finantsinspektsioon igapäevase hoiuste seire (kehtestatud suurima mitteresidentidest hoiuse osakaaluga pankadele) raames tavatuid hoiuste liikumisi Eesti pankades.
- Pankade pikaajaliste ehk üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal on languses. Pikaajalised viivised on täies mahus kaetud allahindlustega.
- Pangad on likviidsed. Pangandussektori keskmine likviidsusnäitaja (LCR) ületas suure varuga normatiivi. Lisaks normatiivi täitmisele hoidsid pangad täiendavat likviidsust mitte-LCR instrumentides.
- Tururiski osakaal on suhteliselt madal, väärtpaberiportfelli osakaal moodustab 3-4% varadest. Enamik tururiski kandvatest varadest on võlakirjadega seotud ning paigutatud kvaliteetsetesse väärtpaberitesse.
- Pankade kasumlikkus püsib hea. Neljandas kvartalis suurenes pankade aastane omakapitali tootlikkus. See näitab, et pangad suudavad madalate intressimäärade keskkonnas säilitada kasumlikkust.
- Neljandas kvartalis toimus kaheksa äritegevuse jätkuvust häirinud süsteemitõrget kogu kestvusega 13 tundi. 2017. aastal suurenes raporteeritud intsidentide arv võrreldes eelneva aastaga 17%.
- Mitteresidentide hoiuste osakaal langes aasta lõpus 11,7%ni. Kuna mitteresidentide hoiused on oma olemuselt volatiilsemad, hoiavad pangad nimetatud hoiustega seonduva likviidsusriski katteks kõrgemaid likviidsuspuhvreid.
- Riskid on endiselt üleval emapankade koduturgudel Rootsis. Kinnisvarahinnad aasta teises pooles Rootsis langesid. Rootsi kinnisvarasektoriga seonduvad riskid püsivad endiselt ning riskide realiseerumisel võib selle mõju kanduda ka Eesti pangandusturule. Seetõttu on oluline, et pangad säilitaksid riskide realiseerumise katteks piisavad kapitalipuhvrid, mille olemasolu vähendab piiriüleste riskide ülekandumise mõju. Lisaks Rootsi kinnisvarasektoriga seotud riskidele on probleemiks majapidamiste kõrge võlakoormus ning pankade finantseerimise struktuuri haavatavus.